Neti kasutatavus

Kasutatavus - inglise keeles "usability", näitab seda, kui lihtsasti kasutatav ning õpitav on käesolev teenus või toode. IT kontekstis on selle mõiste laialt kasutusse toonud Jakob Nielsen ning on sõnastanud ka selle viis põhipunkti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu.

Kuidas saaks seda mõistet internetile rakendada? Toon paar näidet.

Esimeseks on interneti tõhusus, ehk siis kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui neti kasutamine on selgeks õpitud. Kui rääkida pangakontoga seotud tehnguitest, siis enne internetti pidid panka minema, ootama järjekorras ja siis teenindajaga omad muresid lahendama.  Tänapäeval aga logid netipanka sisse ja saad kõike mugavalt ja kiirelt kodus tehtud - kas siis limiidi tõstmine, uue kaardi tellimine ja nii edasi.

Teiseks on interneti vead ehk veakindlus - kui palju kasutaja interneti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada. Internetimaastik võib tunduda lõputult suurena ning iga lehekülg ei pruugi olla nii kasutajasõbralik, kui arvad. Üks vale klõps tundmatule lingile võib kõige hullemini lõppeda nii, et sinu arvutile laekub viirus, mis hakkab sinu vara kallal käima. Kas lõhub sinu arvuti ära, salvestab su paroole või müüb edasi sinu isiklikku infot teistele kahtlastele teenustele. Statistiliselt juhtub seda aga vähe, eriti siis, kui mõtlemata linkidele klikkimist väldid - aga me kõik oleme kuulnud neid õudusjutte seoses sellega, mis internetis hooletuse tõttu juhtuda võib.

Kuidas saada häkkeriks - arvustus

Eric Steven Raymond on Ameerika tarkvara arendaja, avatud lähtekoodi toetaja ning "Kuidas saada häkkeriks" teose autor. Olles viimast hiljuti läbi lugenud, mõtlesin panna paar arvamust siia kirja.

Esimene asi, mis silma jäi, oli teose ülesehitus - lihtne, loogiline ja lihtsasti seeditav uuele lugejale. Lehekülje lõppu on lisatud ka põhjalik korduma kippuvate küsimuste list, mis aitab võimalikke segadusekohti lahendada.

Üks esimesi asju, mida mainitakse, on see, et häkkeril ja kräkkeril on suur vahe sees. Siin tekkis mul küsimus, et kas tõesti saab seda asja nii must-valgena võtta? Teine asi oli see, et tekst jättis mulje, et kräkkeriks saamine on äärepealt võimatu saavutus. Kuidagi negatiivne algus how-to teosele.

Järgmisena seletab tekst väga hästi, mis on häkkerliku suhtumise viis põhipunkti. Mulle meeldis, kuidas lõpus tehti selgeks, et autoritaarsel isikul häkkerina asja ei ole. "Suhtumine ei asenda kompetentsi" on tõetera, mida saab põhimõtteliselt kõikjal rakendada ja ma loodan, et see jääb võimalikult paljudel kõrva taha.

Samamoodi viite punki jaotatud tekst on ka häkkeri põhioskuste kohta, kust saad teada, millistest programmeerimiskeeltest on kõige mõtekam alustada ja millistest esialgu eemal hoida. Mis mulle eriti ei meeldinud, oli see, kuidas autor surus Linuxi operatsioonisüsteemi kasutama. Ma mõistan, et sellel on mitmed boonused MacOS ja Windowsi süteemide üle, aga ma arvan, et Linuxile üleminek ei ole kohustuslik samm. Tekstist jäi justkui mulje, et kui kasutad Windowsi, siis sinust ei ole võimalik saada tõeline häkker. Inglise keele oskuse tähtsust on rõhutatud mitmeid kordi ning on tehtud ka karm võrdlus - kui korrektselt kirjutada ei oska, siis suure tõenäosusega saab sellega teha järeldusi ka sinu intelligentsuse kohta.

Viimane viie punkti tekst on häkkerikultuuri staatuse kohta, mis räägib põhiliselt eetikast ning õpetab sulle, kuidas olla häkkerite kogukonna eeskujulik liige ja aidata sellel areneda.

Minu lemmik osa tekstist on see, kus tehakse vahet "nerdil" ja "geekil". Sain hea ettekujutuse mõlemast ning oskan nüüd nende seas vahet teha.

Lõpetuseks on väike lõik, mis õpetab, et tõeline häkker ei ole eputaja sorti inimene - "Häkkeritel on pikk mälu - võib kuluda aastaid, enne kui su varajased "ämbrid" andeks antakse."

Kokkuvõtteks oli see meeldiv lugemine, mis sisaldas nii fakte kui ka julgelt esitatud arvamusi väga kogenud autori poolt. Soovitan huvilistel pilgu peale visata.

Kasutatud materjal:

https://en.wikipedia.org/wiki/Eric_S._Raymond

http://www.kakupesa.net/hacker/

Heal liidril mitu nime

Igas edukas ettevõttes on firma omanik teistele eeskujuks. Sellel ei ole aga kindlat malli, vaid seda saab teha mitmel viisil. Siin on kuus erinevat juhi rolli, mis sobivad ka IT-firmadele: Juht, teavitaja/suhtleja, treener/juhendaja, mentor/õpetaja, aregnumootor, ülemus.

Kõikidest ma näited tooma ei hakka, kuid kahte näidet ma siiski toon:

Juht - juhil peab olema selge pilt sellest, kuhu ta tahab jõuda, ning ta peab suutma „vedada” sinna kogu meeskonna.

Jeff Bezos - tõenäoliselt olete sellest nimest juba kuulnud, tegemist on maailma rikkaima inimese ning Amazoni loojaga. Et sellise tasemini jõuda, on tema rakendanud juhi rolli. Temale on absoluutselt iga arv ning näitaja oluline - tihti hoides töötajate nimesid arvutusabelites ning tehes administratiivseid otsusi puhtalt andmete põhjal. Osad firma omanikud meelega jagavad oma töökohustusi abilistele, eriti siis, kui firma saavutab märkimisväärse suuruse. Jeff Bezos aga tahab igast otsusest osa võtta ning kõik, mis firmas toimub, käib läbi tema. Jeff Bezos kasutab terminit töö ja elu "harmooniat" ja mitte "tasakaalu", kuna tema usub, et tasakaal vihjab sellele, et kui sul on üht, siis sul ei saa olla teist.

mentor/õpetaja  – ideaalis tuleneb juhi autoriteet mitte tema ametikohast, vaid teadmistest ja isiksuseomadustest.

Reshma Saujani - USA advokaat, poliitik ning Girls Who Can Code rajaja. Tegemist on mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on vähendada soolist ebavõrdsust IT valdkonnas. 2014 aasta detsembriks olid üle 3000 tudengi läbinud selle programmi ning üle 95% läksid hiljem ülikooli magistriõppele. Tegemist on õpetaja sorti rolliga, kuna tegu on empaatilise inimesega, kes on ise oma elus ebameeldivaid kogemusi üle elanud. Oma edukust kasutab Reshma selle peale ära, et aidata neid, kes satuvad samade kogemuste ja probleemide otsa.

https://en.wikipedia.org/wiki/Jeff_Bezos

https://en.wikipedia.org/wiki/Reshma_Saujani

https://en.wikipedia.org/wiki/Girls_Who_Code

IT professionaalid Eestis

Eesti on läbi aastate silma jäänud oma eduka tehnoloogia ja informaatika arengu tõttu, seega see ei tule üllatuseks, et tänapäeval on IT spetsialistil töö otsimisel suur valikuvõimalus.

CV keskust sirvides leiab, et paljud töökohad rõhuvad sotsiaalsele aspektile - ühesõnaga IT spetsialisti nohiku/introverdi stereotüüp jääb tasapisi mineviku teemaks. Suurtes projektides on suhtlemine sama oluline kui oskused.

Kuna valdkond on kiiresti arenev, siis paljud töökohad soovivad ka seda, et uuel liikmel oleks huvi enesearenduse vastu, kuna kui arengu tempost maha jääda, siis kunagi õpitud teadmistest võib väheks jääda.

Viimaseks lisaksin võõrkeelte oskuse - vene keel ja inglise keel tuleb iseenesestmõistetavalt kasuks.

Eestis front-end arendajatelt oodatakse peamiselt: React, Angular, Javascript, HTML ja CSS

Back-end arendajatelt: C, C++, Java, SQL

Kasutatud materjal:

https://www.cvkeskus.ee/