Koopia vasakule, koopia paremale

 Kõigile peaks tuttavalt kõlama väljend nagu "copyright". Autoriõigused, ehk autorile kuuluvate isklike ja varaliste õiguste kogum. Põhimõte on lihtne - Autori teost ei ole lubatud edasi müüa, muuta ega kasutada oma teoses, v.a. siis, kui luba on antud. Autoriõigusi on mitu varianti, aga kas sa seda teadsid, et on olemas ka "copyleft"? Mis see sõnamäng endast kujutab ja kuidas see erineb tavalistest autoriõigustest?

Copylefti mõte on just vastupidine, ehk siis selle eesmärk on eemaldada vaikimisi seatud piirangud seoses teose levitamise ja muutmisega. Copyleftitud tööd saab esiteks tasuta kätte ning sellest edasi tehtud looming või muud muudatused peavad samuti jääma tasuta materjaliks. Sellest on ka muidugi mitu varianti, aga üldisemad omadused on need:

1. Vabadus kasutada ja uurida tööd,

2. Vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,

3. Vabadus tööd muuta,

4. Vabadus levitada muduetud töid.

Kõige levinumad tasuta tarkvara litsentsid on MIT, GPL 3.0, Apache ja GPL 2.0.
MIT ja GPL'i üks vahe seisneb selles, et kui jagad programmi, mis sisaldab MIT litsentsiga koodi, siis sa pead sellele viitama. Kui kasutad GPL litsentsi, siis peab olema ka lähtekood kättesaadav. GPL litsentsil on ka muid mõjusid litsentsist tuletatud programmidele, seega litsentsi peab valima oma toote eesmärkide järgi.

Tuntud copylefti näited on Linuxi operatsioonisüsteem ning React ja Angulari raamistik, mille baasil on ehitatud väga mitmeid lehekülgi.

Kasutatud materjal:

https://et.wikipedia.org/wiki/Autori%C3%B5igus

https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html

https://www.quora.com/What-are-the-key-differences-between-the-GNU-General-Public-license-and-the-MIT-License

Autoriõigused ja selle aegunud reeglid

 Meie meedia tarbimise ja jagamise viisid kipuvad sageli muutuma, põhiliselt tänu tehnoloogia arengule. Mis aga tihti ei muutu, on autoriõigused - see tekitab netiavarustes mitmes erinevas olukorras probleeme. Suur hulk inimesi avaldab oma arvamusi ja ka võitlevad selle eest, et autoriõiguste seadusi muudetaks või uuendataks. 

Üks hea näide on Norra piraadipartei "Piratpartiet", mis asutati 2012. aastal. Selle põhiprintsiibid on privaatsus internetis, tehnoloogia kasutamine parema demokraatia jaoks ja valitsuse tegevuste selgus. Raamatus "The Case for Copyright Reform" pakub partei muudatusi, mis võiksid lahendada tänapäeva meedia tarbimise ja kasutusõiguste vastuolusid:

Moraalsed õigused jäävad samaks - siin ei ole väga midagi millega ma ei nõustuks, plagiaadid on ja peaksid jääma keelatud asjaks.

Tasuta mitteäriline jagamine - mõte on hea, kassettide puhul see töötas. Aga kuidas sa jälgid globaalsel skaalal miljonite iskute igapäevast meedia jagamist ja kontrollid, et keegi sellest luba küsimata raha ei teeniks? Ideaalis see töötaks, aga ma kardan, et tänapäeval see praktiliselt läbi eriti ei lähe.

20 aastat kubanduslikku monopoli - ma nõustun, autori surmast + 70 aastat eksklusiivsust tundub kuidagi palju, aga minu arust 20 aastat teose väljaandest on liiga vähe. Kui mina peaksin maailmakuulsa teose välja mõtlema kunagi, siis ma tahaks, et ma teeniksin sellest elu lõpuni raha. On olnud ka juhtumeid, kus mõni teos saavutab populaarsust mitu aastat hiljem - see oleks eriti nukker, kui autor sellest populaarsusest osa ei saaks.

Registreerimine peale viite aastat - mõte on jällegi hea, aga see vajaks tugevat andmebaasi ning registreerimissüsteemi. Kui oled autor, siis sa ei tahaks iga viie aasta tagant oma teoseid ühe kaupa registreerida, eriti kui sul on näiteks 100+ teost! Kui viis aastat täis saab ja autor ei registreeri ära, kas ta on lõplikult ilma jäänud sellest õigusest selle teose puhul? Halvasti läbi mõeldud süsteem teeks palju rohkem halba kui head.

Tasuta remiksimine - minu arust on selles punktis välja toodud ideed väga head ja osaliselt ka juba kasutusel. Teoste paroodiad ja nn. remiksid on reklaamina originaalile, seega need võiksid olla igati teretulnud.

DRM keeld - siit tuleb minu sisemine piraat täielikult välja. Ma olen siiamaani vihane selle üle, et ma olen raha kulutanud mängudele, mida ma täna enam mängida ei saa. Ehk siis firma on otsustanud edasi minna ja panna mängu DRM luku taha. Minu arust on see hea viis, kuidas üks firma saab oma kliente ära kasutada ja neilt raha välja pressida. Loodan, et DRM seadused lähitulevikus kaovad.

Kasutatud materjalid:

https://en.wikipedia.org/wiki/Pirate_Party_of_Norway

http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf

http://copyright.nova.edu/copyright-duration/

Anonüümsus ei anna õigust inimlikkuse puudumisele

 Kõik, kes on interneti kasutanud, on mingi hetk komistanud otsa isikule, kes on jätnud kritiseeriva, kuid põhjuseta kommentaari või ebavajaliku sõnavaraga teise nägu täis sõimanud. Üldiselt on selline isik anonüümne, sest siis on kohe julgem tunne ja vängem sõnum.

Võib-olla olete kuulnud Virginia Shea "Netiquette"-i reeglitest:

1. Ole inimene (Remember the human).
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
9. Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes)

Mina osalen ühes facebooki grupis nimega "autode ost, müük, vahetus" ning minu lemmikosa nimest on lõppu pandud "(mölavaba)". See vastab tõele, tegemist ongi puhtalt auto müügiga, mingeid arutelusid sa kommentaarides ei näe. Neljas punkt, "Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust", on seal grupis väga hästi esile toodud. Mitte kellelgi pole seal aega teiste arvamusi kuulata ning ülbitsejad saavad üldiselt kõigepealt veidi noomitamist ja siis visatakse grupist välja. Keegi ei ole seal anonüümne - kui on tõesti vaja oma arvamusi jagada, siis pead arvestama tagajärgedega. Mölavaba grupp siiski.

Kasutatud materjal:

https://inside.ucumberlands.edu/downloads/students/Netiquette.pdf

Eesti infotehnoloogia visioonid

   Pole ju mingi uudis kui ütlen, et Eesti on tehonoloogiliselt väga arenenud riik. Aasta oli siis 2016 kui mu isa kirjutas Itaaliast: "Hei! vaata seda, see on nagu sinu oma:" ja saatis pildi oma uuest elektroonilisest id-kaardist. Naljakas mõelda, et sellisel väikesel riigil nagu Eestil oli siis selline tehnoloogia juba 12 aastat kasutuses. Aga noh, eks väikese riigi eelis ongi see, et uusi lahendusi on lihtsam ja kiirem rakendada.

Üks hea dokument, mida läbi lugeda, on  "Eesti infoühiskonna arengukava 2020" (lingi leiad teksti lõpust). Teisest peatükist, "Ühiskonna visioon 2020", näed, mis ennetusi tehti seoses infotehnoloogia arenguga. Suurem osa oletustest vastavad tänapäeva tõele - need kaks punkti paistsid mulle eriti silma:

"Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes." 

Minu arust see vastab vägagi tõele ning hea tõend on selle aasta koroonakriis ja selle mõju firmadele ja töötajatele. Tänu sellele, et suurem osa firmade infrastruktuurist on osaliselt või isegi täielikult internetti üle läinud, siis see äkiline ümberkorraldus ei valmistanud paljudele firmadele suuri muresid. Inimesed said distantsilt tööga jätkata ja produktiivsus langes minimaalselt.

"Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid." 

Minu arust see ei ole eriti täppi läinud oletus, aga seekord on see põhiliselt minu arvamus, mitte faktid. Kuna eesti keel ei ole minu emakeel, siis minul on siiamaani raskusi eesti keelse arvuti kasutamisega - inglise keelega olen lihtsalt kiirem. Mulle on alati tundnud, et eesti keel on kohati kohmakas ja lohisev arvutikeelena. Väljendid nagu "kuvatõmmis" ja "hiire kõrvad" ajavad mind itsitama, aga vähe vintskemad väljendid nagu "redigeeri" ja "pistikprogramm" ajavad lihtsalt segadusse.

Mõnes mõttes on eesti keel netis arenemas küll, aga ma ei tea, kas ma seda kasulikuks arenguks nimetaks, võib-olla pigem taandarenguks. Olen aina rohkem lugenud ja kuulnud sõnu ja lauseid, mida ma paneks "estlishi" (eesti + inglise) kategooriasse. Mul on paar sõpra, kes räägivad kogu aeg eesti ja inglise segus ning ma tean, et kui ma peaks neilt paluma ainult eesti keeles rääkida, et neil oleks poole raskem sama mõtet väljendada, sest emakeel n.ö. roostetab, lingvistilised augud on lihtsuse tõttu asendatud inglise keelsete väljenditega.

Kasutatud materjal:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

https://dukelupus.wordpress.com/2006/12/23/eesti-keel-arvutis-oh-seda-oudust/