Kõigile peaks tuttavalt kõlama väljend nagu "copyright". Autoriõigused, ehk autorile kuuluvate isklike ja varaliste õiguste kogum. Põhimõte on lihtne - Autori teost ei ole lubatud edasi müüa, muuta ega kasutada oma teoses, v.a. siis, kui luba on antud. Autoriõigusi on mitu varianti, aga kas sa seda teadsid, et on olemas ka "copyleft"? Mis see sõnamäng endast kujutab ja kuidas see erineb tavalistest autoriõigustest?
Copylefti mõte on just vastupidine, ehk siis selle eesmärk on eemaldada vaikimisi seatud piirangud seoses teose levitamise ja muutmisega. Copyleftitud tööd saab esiteks tasuta kätte ning sellest edasi tehtud looming või muud muudatused peavad samuti jääma tasuta materjaliks. Sellest on ka muidugi mitu varianti, aga üldisemad omadused on need:
1. Vabadus kasutada ja uurida tööd,
2. Vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
3. Vabadus tööd muuta,
4. Vabadus levitada muduetud töid.
Kõige levinumad tasuta tarkvara litsentsid on MIT, GPL 3.0, Apache ja GPL 2.0.
MIT ja GPL'i üks vahe seisneb selles, et kui jagad programmi, mis sisaldab MIT litsentsiga koodi, siis sa pead sellele viitama. Kui kasutad GPL litsentsi, siis peab olema ka lähtekood kättesaadav. GPL litsentsil on ka muid mõjusid litsentsist tuletatud programmidele, seega litsentsi peab valima oma toote eesmärkide järgi.
Tuntud copylefti näited on Linuxi operatsioonisüsteem ning React ja Angulari raamistik, mille baasil on ehitatud väga mitmeid lehekülgi.
Kasutatud materjal:
https://et.wikipedia.org/wiki/Autori%C3%B5igus
https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html
https://www.quora.com/What-are-the-key-differences-between-the-GNU-General-Public-license-and-the-MIT-License
No comments:
Post a Comment