Eesti infotehnoloogia visioonid

   Pole ju mingi uudis kui ütlen, et Eesti on tehonoloogiliselt väga arenenud riik. Aasta oli siis 2016 kui mu isa kirjutas Itaaliast: "Hei! vaata seda, see on nagu sinu oma:" ja saatis pildi oma uuest elektroonilisest id-kaardist. Naljakas mõelda, et sellisel väikesel riigil nagu Eestil oli siis selline tehnoloogia juba 12 aastat kasutuses. Aga noh, eks väikese riigi eelis ongi see, et uusi lahendusi on lihtsam ja kiirem rakendada.

Üks hea dokument, mida läbi lugeda, on  "Eesti infoühiskonna arengukava 2020" (lingi leiad teksti lõpust). Teisest peatükist, "Ühiskonna visioon 2020", näed, mis ennetusi tehti seoses infotehnoloogia arenguga. Suurem osa oletustest vastavad tänapäeva tõele - need kaks punkti paistsid mulle eriti silma:

"Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes." 

Minu arust see vastab vägagi tõele ning hea tõend on selle aasta koroonakriis ja selle mõju firmadele ja töötajatele. Tänu sellele, et suurem osa firmade infrastruktuurist on osaliselt või isegi täielikult internetti üle läinud, siis see äkiline ümberkorraldus ei valmistanud paljudele firmadele suuri muresid. Inimesed said distantsilt tööga jätkata ja produktiivsus langes minimaalselt.

"Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid." 

Minu arust see ei ole eriti täppi läinud oletus, aga seekord on see põhiliselt minu arvamus, mitte faktid. Kuna eesti keel ei ole minu emakeel, siis minul on siiamaani raskusi eesti keelse arvuti kasutamisega - inglise keelega olen lihtsalt kiirem. Mulle on alati tundnud, et eesti keel on kohati kohmakas ja lohisev arvutikeelena. Väljendid nagu "kuvatõmmis" ja "hiire kõrvad" ajavad mind itsitama, aga vähe vintskemad väljendid nagu "redigeeri" ja "pistikprogramm" ajavad lihtsalt segadusse.

Mõnes mõttes on eesti keel netis arenemas küll, aga ma ei tea, kas ma seda kasulikuks arenguks nimetaks, võib-olla pigem taandarenguks. Olen aina rohkem lugenud ja kuulnud sõnu ja lauseid, mida ma paneks "estlishi" (eesti + inglise) kategooriasse. Mul on paar sõpra, kes räägivad kogu aeg eesti ja inglise segus ning ma tean, et kui ma peaks neilt paluma ainult eesti keeles rääkida, et neil oleks poole raskem sama mõtet väljendada, sest emakeel n.ö. roostetab, lingvistilised augud on lihtsuse tõttu asendatud inglise keelsete väljenditega.

Kasutatud materjal:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

https://dukelupus.wordpress.com/2006/12/23/eesti-keel-arvutis-oh-seda-oudust/